Suur Hiina müür – Jinshanlingist Simataini

26/02/2010

Öö möödus suhteliselt rahulikult, küll mitmete ülesärkamistega, kuid siiski sai piisavalt magatud, et hommikul ennast suhteliselt inimlikult tunda. Äratus oli varajane – juba kell 6 ootas meid buss, et viia Hiina müüri äärde. Olime valinud kahe müürijupi külastuse, mis asuvad Pekingist ca 130 km eemal, ning koos hotellidest grupi kokkukorjamisega läks sõidu peale ca 3 tundi.
Ennist jäi mainimata, et Pekingi liiklus on ainult õige natukene parem kui Egiptuses – infrastruktuur on siin väga kobe, nagu oleks Euroopas või Ameerikas, aga tundub, et liikluseeskiri on küll äärmiselt teoreetiline, sest küll sõidetakse teistele ette, küll tullakse vastassuunas, ja tuututada ja tulesid vilgutada jõuavad nad ka mehemoodi. Selle kõige juures oli üllatav, et avariisid me vist ei näinudki mitte kuskil.
Igal juhul peale bussijuhi meeletut sõitu jõudsime kohale just ajal, kui mul oli tõsiselt paha hakkamas.
Müüri juurde jõudes selgus, et olime ikkagi ennast kirja pannud matkale mööda müüri, mina olin aru saanud, et matkata on võimalik, aga et külastatakse bussiga mõlemat lõiku (õigemini tegemist on ühe lõiguga ca 6000 kilomeetrisest müüridereast, millel aga 2 erinevat nime administratiivse paiknemise tõttu vastaval pool jooni). Kuna aga meil otseselt midagi matkamise vastu ei olnud, hakkasime muidugi kõmpima. Kohe alguses ronis meiega alt üles müüri peale terve ports kohalikke bisnismene, kes siis üleval, kui puhkasime hetkeks, hakkasid meile kalendreid ja igast tilulilu pakkuma. Esimene spurt lootusega neist lahti saada ei õnnestunud, seega hakkasime tasa ja targu minema. 10 kilomeetri läbimiseks anti meile 4 tundi, millest arvasime, et peaks lõdvalt jätkuma. Kui aga jalutamiseks läks, siis me enam nii optimistlikud ei olnud – trass on suhteliselt mägine, ning rohkete tõusude ja laskumistega. Lisaks olid osad trepiastmed isegi meile, põhjamaa poegadele ja tütardele ikka väga kõrged, et ei kujuta ettegi, mismoodi need pisikesed hiinlased neid mööda vurasid kunagi. Igal juhul Jinshanlingi poolne müür on säilinud sellisel kujul nagu ta ehitati, mis tähendab, et osaliselt oli müüripealne tee lagunenud, või mõnes kohas isegi vaat et pool müüri, samuti ei pääsenud kõikidesse vahitornidesse. Simatai poole peal aga on müüri restaureeritud, ning tee oli oluliselt siledam. Kui eile tundusid Keelatud Linn ja Tiananmen kuidagi mitte nii suursugused, siis täna nähtu ja käidu oli küll võimas. Milline meeletu töö on ära tehtud müüri ehitamisega ning looklevat müüri ja vahitorne on näha silmapiirini, mis täna ei olnud väga kaugel, sest ka täna oli kuidagi udune. Läbisime 31 vahitorni, millest osad olid peaaegu et lagunenud, kuid teised jällegi tundusid olema täiesti korras. Igal juhul oli müüril jalutamine täiesti võrratu kogemus.
Müürilt alla ning kokkusaamiskohta jõudsime üsna täpselt ettenähtud ajaks, ning peale seda viidi meid restorani, või õigemini kohalikku sööklasse lõunasöögile. Pakuti riisi, mingeid huvitavaid makarone, liha-kana, ning paari sorti salatit metallkandikul nigu vanglas. Toit oli suhteliselt huvitava maitsega, olgugi, et selline sööklavärk.
Tagasisõit Pekingisse oli oluliselt parema sõidustiiliga kui hommikul, ning kuna kõik olid suhteliselt läbi, siis valdav enamus bussist magas. Käisime siis pesemas ja passisime natukene niisama hotellis, ning kuna päris kohalikku söögikohta ei julge katsetada, käisime natukene kobedamas restoranis söömas. Toidud olid päris hea maitsega, mitte küll midagi väga eksootilist, aga uus ja huvitav. Lisaks õnnestus mul terve suur taldrik riisi ja kana pulkadega süüa, olgugi, et olime igaks juhuks ka kahvlid küsinud.
Nüüd siis pakime asjad vaikselt kokku, homme hommikul vara lennujaama Hong Kongi lennule, mis keskpäevaks kohale jõuab. Seal plaanime Kowlooni ja Hong Kongi vahel asuval lahel laevasõidu teha ning vaadata ka paaris kohas maa peale, lisaks käia üleval mäe peal ning imetleda panoraamvaadet Hond Kongist. Keskööl aga läheb lennuk Sydney poole teele, ning eeldatavasti sealt tulebki siis järgmine postitus.

Today we went to see a section of the Great Wall of China that lies somewhat farther from Beijing than the most popular Badaling section. I thought we signed up just to visit 2 different parts of the wall, but actually, it turned out to be a 10km walk from one place to another. The Jinshanling section has not been restored and was in its natural condition, with the road and parts of the wall having deteriorated, but towards Simatai, restoration has taken place, so it was somewhat improved. The path itself was mountainous, with many steep slopes, and occasionally very high stair steps, which hindered our progress. We were given 4 hours to complete the walk, and basically used all of it. While the day was still gray and somewhat foggy, as far as the eye could see was the serpent of the wall along with watchtowers on the horizon. It was truly an amazing experience to see the grandeur of the wall, which is somewhat hard to grasp from pictures, just as with the pyramids in Egypt or the Grand Canyon.
After the walk we had lunch at a local cafeteria, and when we got back (about a 3-hour drive), we went to eat at a local restaurant. The food was very interesting, and I even managed to eat a big plate of rice with chopsticks.
Now we’re packing to get ready for our early flight to Hong Kong tomorrow. We’re planning to take a tour of the harbor as well as take the tram up to the peak to marvel at the panorama of Hong Kong. Then, at midnight, we’re on to Sydney, which is probably where the next post will be coming from.

Tundub, et galeriid hetkel ei lase teha, seega peate ootama ja uuesti vaatama 😉

1 comment

  1. Comment by Rainer24

    Rainer24 27/02/2010 at 23:13

    Aga see, et teid kohe matkama panid on väga hea. Loodetavasti näidatakse teile telepilt ka natuke praegu – raske on, aga veel on Kiku grupis sees.

Leave a reply

Go top