Lihavõttesaar asub keset Vaikse ookeani avarusi, ning lennata saab sinna ainult kas Tahitilt või Santiagost, kui just ei ole soovi mingi lendava taburetiga seda teekonda ette võtta. Igal juhul saabusime meie ilusti ettenähtud ajal sinna. Saar ise on ikka päris pisike, lennujaam on saare ühes otsas ning sisuliselt on maandumisrada ühest kaldast teiseni. Lennujaamas ootas meid tädi autorendist, kelle vaatamata väga vigase minu nime kirjutamisele ära tundsime. Järgnes 5-minutine sõit rendifirma kontorisse, kus kirjutasime kõigele ilusti alla, et kindlustust pole ja ise vastutan kõige eest, ning siis saingi jälle lõpuks parempoolset liiklust proovida ning lisaks ka manuaalkäigukasti. Sõidukiks mingi imedžiip Daihatsu Terios, kuhu me napilt kolmekesi oma kottidega ära mahtusime. Otsustasime esimese asjana hosteli üles otsida, et saaks osad asjad sinna jätta, ning peal paari ringi ta ka leidsime. Tegemist siis Kona Tau hosteliga, mis ausaltöeldes oli ikka päris kurvas seisus – tuba oli kopitanud haisuga, näha oli, et seinade nurgad paistavad läbi mitmest kohast, igatpidi päevinäinud koht, ning nagu hiljem selgus, ka sooja vett polnud seekord. Asjad paigutatud, tegime väikse osturetke poodi, et juua osta, ning siis asusime maid avastama. Kuna pool saart oli juba niigi autorendis ära keelatud, siis ülejäänud osale otsustasime ringi peale teha. Peab ütlema, et vaatamisväärsuste kirjeldamine neil seal on väga poolik kuidagi, natukene juttu on, aga see algab kuskilt keskelt ja paljudele olulistele küsimustele ei vasta. Igal juhul nägime tseremooniapaikade varemeid, samuti koopaid, kuhu sajad mahtusid peituma koledatel aegadel, ning lõpuks ka moaisid. Tervelt 7 tükki seisis neid seal reas, ning nad sümboliseerisid koloniseerimiseelset skautpataljoni, kes sinna maid uurima tulid. Nemad pidid ka ainsad mere poole vaatavad moaid olema. Sõitsime ka kohalikule rannale, mis selgus, et on kõigest 2x50m pikk, seega randadega on neil seal üsna nukker. Edasi minnes lõppes asfalt ära, ning algas jälle tolmutee. Lihavõttesaarel on nimelt linn unikividega tehtud (küll mitte kõik tänavad), ning väljaspool linna on 1 asfaldiga maantee, ülejäänud on tolmuteed. Igal juhul seisid tee ääres mere kaldal nüüd juba 15 moaid, ning käisime neid jaapani turistide vahelt ka kaemas ning pildistamas. Suurim liigutatud ning paigaldatud moai pidi olema üle 10m kõrge ja kaaluma 80 tonni. Käisime vaatamas ka kohaliku vulkaani kraatrit, kus nüüd laiub soolaadne maastik, ning siis õhtustasime ja tagasi hotelli. Kuna meie suveniirijaht polnud päris edukas, siis otsustasime järgmine hommik veel asja uurima minna. Õhtul tahtsime veel oma muutunud lennupiletit printima, kuid esimeses kahes netikohvikus see ei õnnestunud, küll aga piraatoffice’iga kolmandas. Hommikul tegime oma kaubareisi ära, ning käisime saare ainsas tanklas tankimas, ning siis lennujaama ootama, et kas saab asjad ära anda ning samuti autorendi tädi ootama. Mõlemaga saime ilusti hakkma, ning siis jäime Santiagost tulevat lennukit ootama. Väikese hilinemisega see ka tuli, ning saime meiegi lennukisse oma korda ootama. Algamas oli meie reisi kõige lennuintensiivsem periood, 17 tundi lendamist 24h jooksul, marsruudil Lihavõttesaar-Santiago-Miami-Chicago. Kuna olime ära jätnud ööbimise Santiagos ning samuti visiidi Peruusse Machu Picchu kinni olemise tõttu, siis panime järjest kohe USAsse välja. Igal juhul Santiagos oli veel kõvasti näha maavärina tagajärgi, lennukist maha sai keset platsi, nurgas olid pandud püsti igasugused telgid, autorendi jms jaoks. Lend läks meil küll terminalihoonest, kuid ka seal oli näha seintel ja taladel pragusid. Miamisse jõudes läbisime suhteliselt valuliselt immigratsiooni ja tolli, ning siis juba Chicago lennukit ootama, kus istumine oli juba päris paras piin. Nüüd aga oleme ilusti teises kodus, pikutame voodis, ning karta on, et piltideni täna ei jõua, vaid jääb homsesse, silm kipub kinni vajuma kuidagi, lennukites eriti magada ei saanud küll.
Leave a reply
You must be logged in to post a comment.
1 comment
Comment by Rainer24
Rainer24 23/03/2010 at 12:22
No palju õnne läbimise puhul – korralik avastusretk igatahes. Kujutan ette seda silmaringi, mis teil nüüd on – silmakoopasse ära ei mahu.