Titicaca

Lahkusime Arequipast päeval, oleks Chachani otsa ronimine päev hiljem olnud, oleks üsna nukker olnud kuna vulkaan täitsa pilvedes. Sõitsime Cruz del Suri bussiga, ja nii vägevat bussi pole veel näinud, istmed mugavamad kui paljud tugitoolid. Enne minekut õnnestus näha kuidas teise bussi juht kellegagi rusikahoope vahetas, loodame, et nende buss ka terveks jäi sõidu ajal. Õhtuks jõudsime Punosse, sealt viidi meid hotelli ja magama. Hommikul ootas meid üsna närviline tütarlaps, kes meie mõneminutilist hilinemist hirmsasti pahaks pani. Igal juhul viidi meid sadamasse ja saime laeva peale, ning mõnekümne minutiga olime Urose ujuvatel saartel. Saari pidi olema kokku 87, ja üks saar pidi vastu pidama 30-35 aastat. Ehitatud on ta turbast ja kaetud pillirooga, mida siis muudkui uuendatakse. Saared pidid ka ankurdatud olema, et triivima ei hakkaks. Tänapäeval on küll rohkem seda nägu, et tehakse turistidele show’d, aga vanasti kindlasti elatigi nii. Saime natukene ka kohaliku paadiga sõita, ja passi templi, et oleme külastanud. Sealt edasi liikusime Taquile saare peale, mis asub samuti maailma kõrgeima laevatatava järve Titicaca peal. Seekord tegemist siis loodusliku saarega, ja suhteliselt kõrgele järvest (3800m) ulatab. Päike siras taevas ja kuna sai valmistatud vihmaks, siis oli suhteliselt ränk ronimine. Näidati kohalikke taimi ja siis anti lõunat. Selle juurde demonstratsioonid kohaliku elu-olu kohta. Ainuke naljakas asi oli, et samal ajal paar maja edasi mängiti korraliku reivimuusikat, mis kohe üldse pildiga kokku ei läinud. Söök oli igal juhul päris hea, ja ka taimeshampoon, mida kohapeal tehti, tegi villa täiesti puhtaks. Iseenesest oli saar väga kena, ainuke, mis häirima jäi, olid plekk-katused, enamusel värv maha koorumas. Palju ehedam oleks olnud roost või kivist katus. Saarel pidi olema 6 kogukonda, ja käiakse aitamas teineteisel tööd teha. Riietest on kohe näha, kas tegemist on abielus või vallalise kodanikuga, ja lahutusi ei pidavat tunnistatama. Saarelt lahkudes ootas meid poolteist tundi paadisõidu, peale mida tegime tiiru linnas ja läksime hotelli hängima, kuna järgmine 6,5-tunnine bussisõit Cuscosse ootas.