Õhtul siis istusime rongi peale, et sõita Kesk-Vietnamisse Huesse. Võetud oli 7 kohta, ja muidugi panime kohe puusse, tuli kohalik tütarlaps ja hakkas teise pere kupees skandaali tegema, et tema ka seal. Olimegi neljakesi hõivanud vale kupee, kolisime siis oma asjad ümber teise. Meie olime siis tütarlapse ja tema venna või peikaga, kes olid koos ühes voodis, tütarlaps pikutas ja poiss istus nurgas. Olime viisakad ja magama minnes pakkusime, et võib poiss ka meie ostetud kohal olla, aga selgus, et nemad lähevad maha hoopis. Asemele tuligi mingi teine kohalik tädi, kes keeras ka kohe magama ennast. Konditsioneer oli juba alguses suhteliselt vahelduvvooluga, öösel ärkasin täitsa higisena ja siis jälle tuli täiskülma. Hommikul hakati 6 ajal juba koridoris kaubandusega tegelema (kohvi ja hommikusöök), nii et väga kaua just magada ei saanud. Rongijaamas tervitas meie korralik (ütleme peenetundeliselt) pissihais, kiirelt läbi jaama minnes leidsime õnneks oma autojuhi ootamas. Käisime kõigepealt vaatamas kahte imperaatori hauda, mis asuvad natuke linnast väljas. Esimene oli Minh Mangi haud, pidi olema väga konkreetne Hiina mõjude näide. Päris hauakamber asub 300-meetri pikkuse ja 3 meetri kõrguse müüri sees, ning värav avatakse kord aastas tema surma aastapäeval. Nagu palju kohti, oli ka see restaureerimisel. Kompleksis ilusad tiigid suurte kaladega, ja mõned töölised korjasid kaelani vees vetikaid välja. Imepraator maeti sinna alles 3 aastat peale oma surma, kui ta poeg kompleksi valmis ehitas.
Teiseks külastasime Khai Dinhi hauda, mis oli ehitatud mäeküljele. Seda ehitati 11 aastat, ja talupoegi maksustati selleks kõvasti. Väga suurte Euroopa mõjutustega, ja ehitusmaterjaliks põhiliselt betoon, kaunistatud klaasi- ja portselanitükkidega.
Edasi läksime tagasi Hue kesklinna, sihtmärgiks Imperial City. Juba eelnevalt olin täheldanud sarnasusi Pekingi Keelatud Linnaga, siis kohapeal said need kinnitust. Samas olles mõlemas käinud, võib öelda, et Hue oma on ikka üsna vaese mehe variant. Kui skaala on juba niigi väiksem, kulda ja karda vähem, ja lisaks siit sõda ka üle käinud, mis laastas üsna paljugi, ja ilmselt ka restaureerimisrahasid liigub vähem, siis tulemuseks ongi selline kergelt pettumust valmistav elamus. Oli huvitavaid leide, nagu imperaatori troon, kus ta külalisi vastu võttis, ja ka teater koos kostüümide ja maskidega, aga ikkagi olid lootused natukene kõrgemad.
Edasi sõitsime juba Hoi Ani poole, vahepeal olid kavas peatused Lang Co rannas ja sõit läbi Hai Vani mäekuru. Kohe Huest välja sõites aga hakkas sadama, ja sadas ikka päris korralikult. Ja muidugi siis olid tee ääres terve kari pühvleid, kellest ma ikka pole pilti saanud. The search continues… Igal juhul Lang Co asub peenel maakitsusel, läksime kõigepealt laguuni poolele vaatama, kuidas nad meres austreid kasvatavad pärlite saamiseks, ja siis teisele poole randa. Seal oli kena resort, mis oli hooaja väliselt täiesti mahajäetud, hakkas vaikselt jälle sadama ja tuul möllas. Tugevamad ujujad teisest perekonnast läksid lainetesse möllama, mina jalutasin mööda randa ja üllatus-üllatus, ei leidnud ühtegi tõendit megalodoni olemasolust. Kuna vihmapilved olid täiesti mäe kohal, siis polnud mõtet üle ja ümber mäe hakata sõitma, vaid läksime läbi tunneli Da Nangi ja Hoi Ani suunas. Viimase kohta tuleb juba uus postitus.

« 2 of 2 »

Leave a reply

Go top