Peruu 2017

Lima

Seekord siis sai suurelt ette võetud vahelduseks ning sihtkohaks Peruu, ja seltskond ka 5ni kasvanud. Kui 9-tunnine lennureis on suhteliselt tavaline ja harjunud, siis 12.40 tegi küll istumisaluse väga kandiliseks. Kohale jõudsime ilusti, lennujaamas oli autojuht meid ootamas ja korterisse saime 45 minutiga.

View gallery

Peruu 2017

Arequipa

Reis Arequipa poole hakkas kohe lennuki hilinemisega, õnneks oli meid jällegi ootamas autojuht. Tema inglise keel oli eriti alguses suht kehvake, aga saime siiski selgeks et minu telefoni kasutame GPSina. Kuna korter asub väravaga suletud tänaval, ja pimedas suurt palju aru ei saanud, lasime ennast värava ees maha panna ja jalutasime oma kodinatega viimased paarsada meetrit.

View gallery

Peruu 2017

Colca Canyon

Täna hommikul läks siis lahti 2-päevane reis ühte sügavamasse kanjonisse maailmas – Colcasse. Sõit läks läbi Arequipa põhjapoolse, vähem glamuurse osa, kus kilomeetrite kaupa illegaalseid maju. Tee on käänuline ja tõusvas joones, sõidab ka palju reklaamid, õnneks oli meil suhteliselt rahuliku närvikavaga juht ja ekstreemse aidanud möödasõite ette ei tulnud. Tee peal peatusime, et vaadata alpacasid ja laamasid, ning nende metsikut sugulast vicunat. Järgmises peatuses pakuti kõrgmäestiku ürtidega väga maitsvat teed, ja muidugi sai tutvuda kohaliku kaubavalikuga.

View gallery

Peruu 2017

Chachani

Arequipat ümbritsevad 3 vulkaani – Pichu Pichu, Misti ja Chachani. Kõrgeim neist on Chachani, 6075m üle merepinna. Kuna Misti jääb napilt alla 6000, siis sai valitud ronimiseks just Chachani. Eelmisel õhtul käis tuurifirmast tädi kohapeal ja kontrollis kõik peale aluspükste üle, ja järgmisel hommikul võeti meid auto peale ja läks sõiduks. Sõitsime Arequipast vaadates ümber mäe, Chachani põhja poole, autoga sai ca 5000m kõrgusele. Seal pakkisime magamiskotid ja telgid jms omale seljakottidesse ja külge, ja hakkasime baaslaagris poole sammuma. Juba asjade pakkimine 5000 peal oli natuke ebameeldiv, ja kui alguses oli allamäge käimine suhteliselt okei, siis ülespoole minnes koos kogu seljakotiga hakkas kõrgus päris hästi tundma andma.

View gallery

Peruu 2017

Titicaca

Lahkusime Arequipast päeval, oleks Chachani otsa ronimine päev hiljem olnud, oleks üsna nukker olnud kuna vulkaan täitsa pilvedes. Sõitsime Cruz del Suri bussiga, ja nii vägevat bussi pole veel näinud, istmed mugavamad kui paljud tugitoolid. Enne minekut õnnestus näha kuidas teise bussi juht kellegagi rusikahoope vahetas, loodame, et nende buss ka terveks jäi sõidu ajal. Õhtuks jõudsime Punosse, sealt viidi meid hotelli ja magama.
Järgmisel hommikul korjati meid bussi peale ja viidi sadamasse, ning sealt siis laevaga Urose ujuvatele saartele ja Taquile saarele.

View gallery

Peruu 2017

Sacred Valley

Jõudsime Cuscosse varahommikul, 4:30. Bussijaamas oli meil vastas Hugo Cusco Local Friendsist, kes viis meid maale oma vanemate juurde, kuniks sai minna vaatamisväärsustega tutvuma. Vanematel oli oma talupidamise, kasvatati merisigu ja lehmi lisaks kõiksugu põllusaadustele. Pakuti rikkalikku hommikusööki – saiad, kartulid, guacamole, quinoa, teed-kohvid-kakaod. Kõige huvitavam oli dehüdreeritud kartul – kartul kuivatatakse nii ära, et alles jääb midagi seest õõnsa palli ja kivi vahepealset. Nii pidi ta säilima kuni 20 aastat. Et tast süüa saada, pannakse vette ja keedetakse nagu tavalist kartuli. Peab ütlema, et ilmselt on see acquired taste, sest eriline maitseelamus ta just ei olnud. Kui poleks juustu vahel olnud, siis oleks lausa ebameeldiv.
Edasi sõitsime juba Pisacisse inka varemetega tutvuma. Suure mäenõlva peale oli ehitatud suured terrassid, kus põllumajandusega tegeleti, ja hooneid saagi säilitamiseks, lisaks ka templeid. Kõrval mäel olid aga seinas augud, mille otstarvet me kohe ei suutnud ära arvata. Selgus, et tegemist oli tähtsate ninade kalmistute, ning augud olid teinud hauarüüstajad. Ja kuidas seda selgeks teha – mõnest august kolp nimelt paistis. Pisac on kuulus ka oma turu poolest, aga kuna me valel päeval olime, siis näidati meile kuidas hõbeehteid tehakse. Siis käisime Urubambas lõunal, ja edasi Marase soolakaevandusse.

Peruu 2017

Machu Picchu

Võttis 7,5 aastat aega, ta kohale me jõudsime. Eelmine kord uhtusid vihmaveed Aguas Calientesesse viiva raudtee ära, kuid nüüd selliseid viperusi ei olnud. Alustasime teed hommikul vara, hostelist oli õnneks bussipeatusse ainult paar minutit, ja mahtusime juba teise bussi peale. Üles mäkke läks korralik serpentiin, lugesime pärast 14 kurvi. Kohale jõudes ootas paar bussitäit rahvast, nii et kui sisse saime, siis esialgu sai suhteliselt vähese rahvaga pilte teha. Meil oli planeeritud ronimine Huayna Picchu otsa, mis on mägi Machu Picchu kõrval, seetõttu kiirustasime läbi MP. Ja loomulikult saime siis oodata.

View gallery

Peruu 2017

Cusco

Hommikul korjati meid Ollantast bussi peale, ja tee peal käisime vaatamas, kuidas lõngasid looduslike värvidega värvitakse, sealt edasi Chinchero linnakest ja kirikut, ning siis sõitsime edasi Cuscosse. Seal vaatasime Sacsayhuamáni kompleksi, kus olid ka alles ainult varemed, aga avanes ilus vaade Cusco punastele katustele all orus. Kivitöö oli ka siin tipptasemel, nurgad sirged ja mõnekümnetonnised kivimürakad üksteisel nii vastas, et ei lükka hambaorki ka vahele. Läheduses Qenqos näidati meile palsameerimise lauda, kus tähtsamatel ninadel (ja ninadest) toimus palsameerimine. Ühtlasi tegime üle Cusco valvava Jeesusega pilti.
Linna sõites käisime muuseumis, kus oli näidatud, kuidas kivide ladumise tehnika töötas – osad olid Lego-stiilis nuppude ja aukudega, teisi sai omavahel siduda metallrõngastega. Siis jättis giid meid omapäi, sattusime veel teise muuseumi, kus olid aukudega pealuud – väidetavalt oskasid inkad ajuturset ravida ca 65%-se edukusega, mis arvestades selle aja meditsiini on ikka väga kõva sõna. Siis sai muuseumitest kopp ette, ja jalutasime niisama linna peal ringi, vaatasime veel mõned viimased kingid ja omale nipet-näpet poest.

View gallery

Leave a reply

Go top