Tauranga-Whakatane-Rotorua-Tauranga

08/03/2010

Täna oli meil siis jälle varajane äratus, et minna vaatama saarel asetsevat vulkaani, White Island Volcano’t. Eile õhtul meile helistati, et kapten otsustab hommikul kell 8, kas minnakse või ei, kuid kuna meil oli poolteist tundi sõita, siis hakkasime juba liikuma enne seda. Poole tee peal helistati, et otsustab kell 9, ning kohale jõdusime me natukene enne seda. Tegime väikse tee-kohvi, ning saime siis teada, et laev ikkagi ei välju. Kuna saar on ca 50 km rannast eemal ja ei ole enam lahe sees ja väga kaitstud, siis ilmselt pidi ikka ilm olema suhteliselt kehvavõitu. Olime küll alguses nördinud, et järjekordne asi lurri läks, aga kuna ilma vastu ei saa, siis polnud midagi teha. Läksime kohalikku infopunkti, et uurida, mis siis teha, ning saime hulga materjale. Otsustasime siis võtta ette osa homset kava, mõeldes, et äkki jääb muidu paljuks, ning suundusime lõunasse, Rotoruasse. Brožüüridest leidsime ka veel lõunapool oleva vulkaani Taupo läheduses, mida võiks vaatama minna, ning ma usun, et see vast kompenseerib asja. Enne Rotoruad kohe oli väga paljulubav silt: Hell’s Gate ehk Põrguvärav. Rotorua ümbrus on üldse väga geotermiliselt aktiivne, ning see koht oli küll oma nime väärt. Asja ümbritses selline kerge mädamuna lõhn, mis tulenes väävlist, mis maa peale pulbitses. Igal juhul oli seal igasuguseid erinevaid auravaid ja pulbitsevaid ja mulksuvaid aukusid ja tiigikesi, kus mõnest tuli heledat väävlit ja mõnes kohas oli näha ainult vee mulksumist ja kolmandas kohas musta mudamoodi asja lendas maapinnale. Mõnes kohas vett katsudes oli temperatuur talutav et mitte öelda soe, teises kohas jälle aga oli mulksumisest ja auramisest kohe aru saada, et sinna ikka ei tasu kätt toppida. Igal juhul väga põnev kogemus. Edasi sõitsime Rotorua kesklinna ja jälle infopunkti, ning seal leidsime, et lähedal kasvab kuue hektari peal California Redwood ehk üks pikemaid kui mitte kõige pikem puuliik maailmas. Puud olid sinna istutatud 110 aastat tagasi, ja olid igati võimsad, kuigi pikkust oli vast ehk pool võimalikust. Kui me kolmekesi käest kinni ümber puu olime ühel, siis jäi veel pool meetrit puudu, et alt tüve ümbert kinni saada. Tüvi on neil väga huvitav, ütleks, et midagi kokkupresstitud kiulise sambla moodi. Tegime jalutuskäigu metsas peale väikest lõunatamist, ning käisime veel vaatamas lähedalasuvat Sinist ja Rohelist järve, mis ausaltöeldes ei olnud väga muljetavaldavad – jah, oli kerge värvivahe, kui nad kõrvuti oleks, aga mitte nii väga. Siis hakkasime tagasi sõitma, kuna tahtsime veel pesu pesta, mida hädasti oli vaja, ning veidi puhata, mis ka ära kuluks. Saime ilusti 2 masinatäit pestud, mis peaks meil nüüd vajadusel USAni vastu pidama, ning päikese käes kuivasid nad ka päris ilusti ära. Siis käisime tõime pizzat ning sõime õues laua ääres, ning nüüd siis pikutame/loeme/blogitame. Varsti hangib internetiühenduse ka, siis postitab ja vaatab homse plaani ka üle.

English:
We had an early start again today, since we had booked a tour to see the White Island Volcano, about 50km off the coast of NZ. They had called us last night saying the captain would decide at 8 whether to go, but since we had 90 minutes to get to Whakatane, we had to leave before that. During the drive, they called again, saying the decision had been postponed til 9. We got there, had some tea nad coffee, and waited, but it was not our day, since the tour was cancelled. I am sure it was with good reason weatherwise, and I think I overheard someone say he’d been waiting to go for 3 days. After the waves we saw last night, I’m not surprised. So we went to the local tourist information place to find alternatives, and decided to get a head start on tomorrow’s attractions, so we headed south to Rotorua. It is famous for its geothermal activity, and before we got there, a very inviting sign read Hell’s Gate, so we had to check it out. A rather strong smell of sulfur was all around, and it was a very interesting place – steaming and bubbling pools of sulfur and water and some kind of other black goo were all around. In some places, the water was quite tolerable, but in others we could see it was not better to touch, since the water was already boiling. After an hour of walking around, we headed to Rotorua’s information place, and found out California Redwoods were growing on 6 hectares close by. Since we had wanted to see them on our trip to the Southwest US, this was a great opportunity. The trees were planted as an experiment about 110 years ago, and flourished. They were rather tall, but by our estimation and memory of the tallest of them, maybe half of their potential height. We had a nice hour-long walk, after which we went to see the Blue and Green lakes, which were rather unimpressive – yes, there was a color difference, but no, it was not that much. Then we decided to head back to the hostel, since we wanted to to our laundry. We got 2 machines done, which, if needed, will last us til the US. We then had some pizza, and are now reading/resting/blogging. After some checking on tomorrow’s route, we’ll probably hit the sack early and get some much-needed rest.

1 comment

  1. Comment by Rainer24

    Rainer24 09/03/2010 at 13:02

    Krdi lahjad meremehed seal väljamaal. See on paha , kui sellise ebakompentsuse pärast jäävad tehtud plaanid täide viimata. Aga samas on sellised plaanivälised tripid ka põnevad.

Leave a reply

Go top