Lago di Garda

11/05/2015

Seekordne weekend getaway siis Itaaliasse, Garda järve äärde. Bergamost sõitsime hotelli, kus selgus, et ilusat järvevaadet varjab suur kolakas kraana, aga me ei lasknud ennast sellest häirida. Järve ääres oli igavesti äge ratta- ja käimisrada, käisime jalutamas. Matkaraja ääres oli mahajäetud restoran, mis nägi igavesti vägev välja, kahjuks ei olnud võimalik seda lähemalt külastada. Hotelli tagasisõit pimedas oli muidugi suhteliselt põnev, kuna esimene õhtu alles mägedes. Hotellis oli oma restoran, ja seal sõime õhtust. Gnocchi parmesanikastmes oli igal juhul äärmiselt maitsev, samuti ka carpaccio.
Järgmisel päeval mõtlesime, et läheme teeme autoga väikese ringi, ilus 3D kaart anti meile, kus paistsid ilusad alpiaasad, mida lootsin näha. Asfalttee lõppes ära ja hakkas mäkke ronimine kruusatee peal, kaaslaseks ratturid. Meie tegime peatusi, et pilti teha, siis said jälle ratturid mööda, ja pidime otsima möödumisvõimalust kuristiku äärel. Ühed olid erilised sportlased, sõitsid rattaga sama kiiresti mäkke kui meie autoga. Lõpuks jõudsime üsna üles ja minu pettumuseks ei olnudki lopsaka muruga alpiaasa, vaid suhteliselt kidur loodus. Vaated olid sellegipoolest vapustavad (kõrgus 1830m merepinnast), ning varsti hakkasime allapoole liikuma. Teiselt poolt mäge allasõit oli ikka väga kruusane, et pidi väga ettevaatlikult liikuma. Varsti tuli vastu rattur ja teatas, et järgmisest tunnelist läbi ei saa. Kuna ringipööramisvõimalust ka ei olnud, ja tagurpidi mööda serpentiini mäkke ka ei imponeerinud, siis otsustasime vaadata tunnelisse. Laest oli tükke alla sadanud ja rattaga tõesti sai läbi, aga autoga probleem. Kuna eriti variante ei olnud, siis möllasime seal kive alla visata ja peale 5-6 proovi saime oma rendika ka üle kivikuhja ja läbi kitsa tunneli. Siis hakkas väljas vihma kallama, ja mõnel pool varjus võis ka veel lund kohata. Õnneks rohkem vahejuhtumeid ei olnud, ning jõudsime tagasi teispoole mäge Limone sul Garda linna, kus ilm oli ilus. Jalutasime natuke ringi ning soetasime erinevaid pasta ja pizza maitseaineid ning pudelikese limoncellot, ja õhtuks jällegi hotelli. Hotellis olles tõusis päris vihane tuul, nii et magustoitu sõime juba sees mitte õues, ja järve kohale kerkisid vihmapilved.
Kolmanda päeva hommikuks oli ilm jälle ilus, ja meil rattamatk planeeritud. Minu kaardi peal välja mõeldud marsruudile tõmbas rattarendimees kriipsu peale ja soovitas oma varianti. Tagantjärele tark olles oli hea, et nii läks, sest juba poolde mäkke ronides oli toss suhteliselt väljas. Mäe peal oli õnneks võimalus juua osta, sest enamus varudest olid meil otsas. Puhkasime natuke ning siis hakkasime alla sõitma. Kui ülessõit oli ränk, siis allsõit oli küll äge, mitte enam asfaltteeritud autoteel vaid vahepeal täielikus kruusahunnikus kaljuserval. Kiirus oli suhteliselt muljetavaldav ja pidurid said korralikult vatti, et kui poseerisime vahepeal fotoks siis sai sääre päris korralikult pidurikettaga ära põletada. Igal juhul tulime eluga alla mäest, ja päikest saime ka korralikult. Kuna päris väsitav oli, siis ülejäänud päeva puhkasime, käisime korra ka basseinis, mis oli suhteliselt jahe. Öösel hakkasime Bergamosse tagasi sõitma, seekord teist teed pidi, ja see viis meid järve ääres läbi vägevate tunnelite, mille juures siis kosed. Kahjuks polnud võimalust pildistama jääda.

Leave a reply

Go top