Horvaatia 2017

Järgmisel päeval alustasime hommikut rahulikult ning nautisime hommikusööki rõdul. Tänaseks oli planeeritud kaks sihtkohta, esimene neist Horvaatia suuruselt teine linn Split. Ajalooliselt on linn olnud pikalt Veneetsia mõju all, sellest ka palju väliseid sarnasusi – loomulikult kaunis mereäär, kitsad tänavad, ja muu sarnane. Linn asutati ca 200-300 aastat e.m.a. ning on oma pika ajaloo jooksul olnud ka väga erinevate riikide koosseisus (Rooma impeerium, Bütsants, Ungari, Napoleon, Jugoslaavia).
Spliti üks vaatamisväärsusi on kindlasti Rooma keisri Diocletianuse ehitatud palee, kus ta oma pensionipõlve veetis. Hiljem elas palees viimane Lääne-Rooma impeeriumi keiser Julius Nepos.
Splitist läksime edasi Trogiri, mis asub natukene Splitist lääne pool, ning on samuti väga ilus Vahemere äärne linn. Ilusad punased kivikatused, sadamad, ja ajaloolised tänavad olid suhteliselt meeldivalt tühjad, samuti on saare peal ilus mereäärne kindlus.

Dubrovnikusse jõudsime siis kui juba hakkas vaikselt pimenema. Üks meist jäi autot parkima, teine läks korteri võtme järele. Auto parkimine ei ole mingi kerge asi, kuna Dubrovnik asub põhimõtteliselt mäe ja mere vahel, ning turismiobjektina on päris populaarne ja lõpptulemuseks on parkimiskohtade vähesus. Lõpuks õnnestus siiski koht leida. Mõlemal oli õhtuks päris kehva olla, aga midagi pidi sööma. Käisin nurga peal poes ning tagasi jõudsin täpselt koos vihma algusega. Tuli päris korralik sadu, ning mere peal lõi ka välku. Natukene üritasin ka välku pildistada, ja siis kobisime magama.
Järgmine päev oli õnneks natukene pilves jätkuvalt, aga päeva peale läks muidugi soojaks kätte ära. Päeva alguses käisime trammiga üles mäkke, kust nägi tervet linna. Kõigepealt saime muidugi natukene sabas seista, aga mäe peal oli selle eest päris mõnus tuul.
Linn ise on põhimõtteliselt ise üks terve muuseum, mis on viimastel aastatel tänu ühele seriaalile eriti populaarseks saanud. Kitsad tänavad, kirikud, kindlus, isegi spordiväljakuid on sellises vanas linnas – kõik on väga huvitav vaadata. Kui keegi minemas on, siis pigem soovitaks kohe mitu päeva arvestada, meil igal juhul oleks huvi tagasi minna ja natukene kauem ringi uidata, kui seekord välja vedas. Raskest olemisest hoolimata otsustasime ikkagi Montenegros ka ära käia, kui juba nii lähedal olime, nii et sinnapoole suuna võtsimegi.