Euroopa 2011

Basteibrücke

Käisime vaatamas veidrat kaljumoodustist nimega Basteibrücke, väga vinged kaljud on välja uuristunud. Inimesed on siin elanud aastasadu, kuna see on suurepärane looduslik varjupaik. Kuna olime jõudnud sinna hommikul vara, siis oli rahvast väga vähe ja saime ilusaid pilte. Hommik oli kõle kuid päikeseline, ja tunnine jalutuskäike mööda kaljusid virgutas hästi. Kaljudelt on suurepärane vaade Elbe jõele ja orule.

Euroopa 2011

Neuschwanstein

Pärastlõunal jõudsime oma esimesse peatuspaika Schwangaus. Olin broneerinud hotelli võimalikult Neuschwansteini lossi lähedal. Loss on mägede võrdlemisi jalamil, ja hakkab juba kaugelt silma. Igal juhul saime asjad tuppa ära pandud, ja siis hakkasime mäkke ronima, et lossi näha. Mäkke saaks sõita ka bussi või hobuvankriga, kuid otsustasime jalutada. See võttis natuke üle veerand tunni, ja olimegi lossi ees. Kahjuks lossi renoveeriti, ja peab ütlema, et lähedalt ei ole loss üldse nii muljetavaldav. Kuna me sisse ei läinud, siis vaatasime niipalju ümber lossi kui sai, ja läksime siis Marienbrücke poole. Sealt silla alt jookseb läbi mägioja, kaugel allpool, ja samas avaneb muinasjutuline vaade lossile. Taevas hakkas küll halliks tõmbama, kuid vaade oli sellegipoolest võrratu.

Euroopa 2011

Rheinfall

Alustasime reisi kolmandat päeva vihmaselt Saksamaalt, viimased pildid Neuschwansteinist ja edasi Šveitsi poole. Seal asub Euroopa suurim kosk, Rheinfall. Pakkisime ennast korralikult sisse, sest hoolimata vahepealsest lootusest hakkas vihma uuesti sadama. Kosk ise on muljetavaldav, kohinat on juba kaugele kuulda. Niagara on muidugi võimsam, juba kõrguste vahe poolest, aga ka see oli elamus. Keset koske asub vaateplatvorm, millele saab paadiga, mis ei olnudki üllatuseks kirvehinnaga, 7 eurot per kärss. Otsustasime seal ära käia. Kose juures saime lisaks vihmale ka jõevett, mis õhku oli paiskunud. Vägev on olla peaaegu kose südames, vesi mühises kahelt poolt mööda. Pildid tulid muidugi natuke vesised, ent mis sellest. Kes on lähiümbruses, soovitan igal juhul vaatamas käia.

Euroopa 2011

Stelvio Pass

Järgmine sihtpunkt meie pühapäevasel päeval oli Stelvio Pass Itaalias. Top Gearis nähtud teed ja eelkõige vaated olid fantastilised. Kahjuks oli juba võrdlemisi hommikul selge, et see asi läheb meil ilmataadi tõttu nihu, nagu ka varasemalt on meie reisidel juhtunud. Ei lõppenud see vihm mägedes ära, vaid intensiivistus vahelduva eduga, nagu ka pilvkate. Mõned poolhead pildid küll saime, kuid lootus oli palju rohkemaks. Muidugi Lamborghini või Aston Martiniga oleks olnud ägedam sõita, ent ka meie uus Mazda 5 pidas ennast päris korralikult üleval. Mida ülespoole ronisime mööda mäekülge, seda lörtsisemaks asi läks, kuni lõpuks sadas laia lund ja sahad olid väljas, temperatuur 0 kraadi. Kuna tee hakkas kohe alla minema, siis otsustasime siiski oma originaalmarsruudil jätkata, ja paarsada meetrit allpool juba lumi hakkaski kaduma. Päris metsik langus oli, kuid saime ilusti mäest alla. Kui vahepeal selgem oli, siis oli vaade ilus, ent oleks võinud siiski päike paista. Küllap siis järgmine kord.

Euroopa 2011

Cinque Terre

Olime eelmine õhtu võrdlemisi hilja jõudnud oma peatuskohta, kuid kuna ilm oli kehvemapoolne, otsustasime peale kosutavat und külastada ilusaid mereäärseid külasid koondnimega Cinque Terre. Kuna külad on UNESCO nimekirjas, on nad võrdlemisi popid, ja esimeses külas, Riomaggiores polnudki parkimiskohta. Manarolas läks meil paremini, saime pargitud ja panime soojemalt riidesse kuna tuul oli kõva. Külas oli küll rahvast palju, kuid liikuda sai üsna vabalt. Külad ise on väga armsad, mere ääres, vee ja mäe vahel. Kuna rada kolmandasse külla oli kinni ja mere pealt tulid väga ähvardavad pilved, siis jalutasime tagasi Riomaggiore poole, mis on tõesti ilus. Mustade pilvede kõrvalt piilus ka päike, nii et saime terve portsu ilusaid pilte. Oleks tahtnud ka teisi kolme küla näha, kuid ka esimesed 2 olid väga ilusad ja kindlasti väärivad päevakest tähelepanu.

Euroopa 2011

Pisa

Vihmapilved läksid meist mööda ja otsustasime kolmapäeva omale kergemaks teha ja Pisas käia torni vaatamas. Jõudsime tipptunnist hoolimata kiiresti kohale ja leidsime ka parkimiskoha torni lähedal. Torn ja kirik selle kõrval olid ilusad, kuid torni üles me ei hakanud ronima. Tegime pilte ja siis käisime restoranis õhtustamas, mis oli väga hea, ütleks isegi, et parim, mis me Itaalias saime. Samuti saime varusid täiendada toidupoes. Tegus päev igaljuhul.

Euroopa 2011

Firenze

Kuna hommikupoolne programm Pisa torni näol oli ette ära tehtud, võisime pikemalt pikutada ja vähe hiljem Firenzesse suunduda. Seal õnnestus meil parkida mäe otsas asuvale Piazzale Michelangelo platsile, kust terve linn näha, ja mis lisaks veel tasuta oli. Kõndisime siis mäest alla Ponte Vecchio silla poole, ja sealt juba üle jõe. Peab kohe ära ütlema, et võrreldes Roomaga tundub Firenze kuidagi hubasem, ja individuaalsem, Rooma kuidagi massituristile orienteeritum. Ka Firenzes oli palju rahvast, aga see ei olnud kuidagi nii ahistav. Seiklesime siis mööda linna ringi, vaatasime ära, Toomkiriku, ja Michelangelo Taaveti koopia platsil, kus originaal enne seisnud oli. Ka Galleria Academicast kõndisime mööda, kuid kuna järjekord oli pikk, ei hakanud ootama sabas. Boboli aedadega läks kehvasti, kuna jõudsime just sulgemise ajaks. Siis hakkasime liikuma Stadio Artemio Franchi poole, Neeme oli organiseerinud piletid Fiorentina-Parma mängule. Tee peal sõime õhtust, ning jõudsime staadionile võrdlemisi hilja. Piletid saime ka lõpuks kätte, ja siis mängu vaatama. Esimene poolaeg oli küll tõsine veeretmine, kuid teisel poolajal saime kodumeeskonna esituses ka kolme väravat näha ja mängupilt ka paranes. Peale mängu kappasime läbi õhtuse sooja linna auto poole, ja jällegi tuleb öelda, et Firenze on väga mõnus linn.

Euroopa 2011

Rooma ja Vatikan

Meie kolmas päev Itaalias algas sõiduga pealinna. Valmis oli vaadatud parkimismaja ja 11st punktist koosnev 20 kilomeetrine ring vaatamisväärsustest. Colosseum oli meie nimekirjas teine, ja asi, mis juba kaugelt silma hakkas. Uskumatult võimas ehitis, eriti kui mõelda, millise struktuuriga ta oli. Püramiidide ehitamisel tuli põhiliselt kiviplokid teineteise peale tõsta, siis Colosseum oma tribüünide, põrandaaluste käikude ja muu sarnasega, mis praegugi veel seisab, tundub isegi veel uskumatuna. Tegime ringi ümber Colosseumi ja leidsime ka piletikassa. See oli põhiline koht, kus tahtsime Roomas pikemalt ringi vaadata, ka sees, ning ei tulnud pettuda. Oma hiilgeaegadel vist ligi 50 tuhat mahutanud areen on praegugi fantastiline vaatepilt. Kahjuks kõige ülemisele vaateplatvormile ei lastud, kuid ka teiselt korruselt oli vaade vapustav ja kui mõelda tagasi gladiaatorite ajale, siis võis siin “esinemine” närveerima küll panna. Kõrvalolevas foorumite kompleksis käisime samuti sama piletiga, ent see polnud nii hästi säilinud. Samas tegeleti usinasti restaureerimistöödega, ning kõrval ka alles väljakaevamistöödega, nii et sealt võib vist veel leida nii mõndagi. Edasi viis tee meid Veneetsia palee eest mööda Panthenoni otsinguile, mida lõpuks troonis ka edu peale väikest seiklemist. Seejärel kuulus Trevi purskkaev, ja edasi Vatikani poole. Sant Angelo kindlus jõe ääres tasub samuti vaatamist, ning natuke peale seda seisimegi Püha Peetruse Basiilika ees. Kuna selleks ajaks oli kell juba üsna palju ja ka väsimus päris suur, siis ei hakanud seekord Vatikani muuseumisse trügima, vaid tegime väga hilise lõunasöögi ja hakkasime auto poole tagasi liikuma läbi Villa Borghese aedade. Päev oli küll väsitav ja nägime palju, ent veel rohkem jäi nägemata ning ka teinekord võiks minna.

Euroopa 2011

Venezia

Nonii, Veneetsia on jäänud miskil põhjusel kirjutamata, püüame siis nüüd mõned aastad hiljem asja parandada. Parkisime auto parkimismajja ja läksime paadi peale, ja mööda Suurt Kanalit kohe ajama. Ilm oli ilus, aga suurte laevade laine tõmbas mul ikka kergelt iiveldama. Saime laeva pealt maha, ja võttis üksjagu aega, kuni saime lõpuks kuskilt kaardi ostetud. Kõmpisime päris hea hulka maad, õnneks ei olnud enam kõrghooaeg ja meiesuguseid ei olnud roppu moodi. Väga huvitav koht, kuigi tekkis ka küsimusi selliste meie jaoks igapäevaste asjade osas näiteks mööbli transport ja muu säärane. Oleks tahtnud ka pimedas vaadata, aga kuna meil oli järgmistesse sihtkohtadesse jõudmine kellapeale, siis uuesti paadile ja autosse ja plagama.

Euroopa 2011

Auschwitz-Birkenau

Ütleks siinkohal ainult nii palju, et selle mastaapsust võiks iga inimene käia ise oma silmaga kaemas.

View gallery

Euroopa 2011

Wieliczka soolakaevandus

Viimane vaatamispeatus meie seekordsel reisil oli Wieliczka soolakaevandus Poolas, Krakowi lähedal. Olin kuulnud suurte maa-aluste koobaste kohta. Olen küll kergelt klaustrofoobiline, aga seal küll mingit probleemi ei olnud. Ostsime piletid ära, ja siis jäime ingliskeelset tuuri ootama, kui teatati, et tuur kestab 3 tundi. Ehmatasin sellest ära, kuna arvestasime ca tunniga, et saaks tagasi hakata sõitma ja jõuaks järgmine õhtu loengusse. Meie küsimise peale ikka tõmmati seda arvestust natuke alla, kahe-poole-või-kahe tunni peale.
Alustuseks tuli kohe 54-st trepist alla minna 60 meetri sügavusele. Kuna grupp oli 7ne ja nooremapoolne, siis läks see kiiresti. Kaevanduses pidi olema 300km käike, ja meile näidati kõigest umbes 2km. Kaevandatud on seal juba varasest keskajast, ja kaevandamine lõpetati alles hiljaaegu. Aga kaevandamisega on ka tekkinud korvpalliplatsi suurused ja kõrgused saalid. Kõik seinad on soolased, laed on puiduga toestatud, mis on vajunud kergelt kõveraks selle pinge all, ent peavad vastu (osad testid näitasid puitu, mis oli alla veetud juba 17. sajandil). Väljaveetud sool oli jätnud majesteetlikud saalid ja käigud, rääkimata arvukatest soolaskulptuuridest. Lisaks on maa all ka järved, mis on soolast täiesti küllastunud, ja kuhu põhimõtteliselt uppuda ei ole võimalik. Kaevanduses on tehtud maa-alust surfamist ja ka õhupallisõitu. Kaevanduses on ka võimalik näiteks pulmi pidada suures saalis, mõne tuhande euro eest. Tuuri lõppedes olime 130m sügavusel. Õnneks lõppes seal ka üks kontsert, ja nii saime üles sõita vana ja kõikuva liftiga, mis oli ka omaette elamus. Soovitan igal juhul käia, kui läheduses olete.

Leave a reply

Go top