English summary at the end!

Heia-heia, esimesi reisimuljeid tuleb nüüd Hiinast.Teekond lumisest Tallinnast algas ööpimeduses, õnneks oli öine sadu järele jäänud ning lennuk väljus ilusti õigeaegselt, mis oli hea, sest Kopenhaagenis oli ajaga kitsas ning check-ini-tädide 1 töötav arvuti just ka abiks ei olnud. Kuna ühed viimased ilmselt olime, saime kõik 3 eraldi keskmised kohad, mis sellise lennu juures muidugi väga ei häirinud.
Londonis oli meil pisike plaan linna peale minna natukeseks, aga kuna juba maandudes tuli vihma ja piloot lubas ka karmimat vett taevast, siis otsustasime, et teinekord võib asja ette võtta korralikult, mitte joostes. Tagantjärele võib öelda, et oli õige otsus, et natukene jalga puhata. Käisime siis hoopis teises terminalis hommikust-lõunat söömas, ja jalutasime niisama ringi. Tehes Londonis check-ini, selgus ebameeldiv tõsiasi, et ka pikale lennule oli meid pandud kolmeste ridade keskele ja kõik muidugi lennuki eri otsadesse, hoolimata sellest, et piletite broneerimisel oli palutud meid kokku panna ja soovitavalt akna äärde. Õnneks ei saanud check-ini masin meiega päris korralikult hakkama ning suunas telleri-tädi juurde, kes tegi väikese kõne ning Voila! saime viimases reas 3 kohta koos, küll keskel, aga mis sellest. British Airwaysi Boeing 777 lennutas meid siis Pekingisse 9 tunni ja 15 minutiga. Peab ütlema, et lennukite meelelahutussüsteemid lähevad aina paremaks, nüüd juba on täiesti VOD oma personaalselt ekraanilt, kui alles oli x kanalit ja filmid lihtsalt jooksid, nüüd saab kerida ja pausida ja kõiki vigureid teha.
Pekingisse jõudsime umbes kolmveerand tundi varem kui planeeritud, ja kohe ilmnes ka, et inglise keelega on siin olukord üsna nutune. Täita tuli mingi meditsiinikaart, et kas olen viimasel ajal haige olnud või haigetega kokku puutunud, jms, ning kui ma läksin midagi seletama Hong Kongist ning meie äralennust, võttis tädi meilt paberid ära koos täitmata lahtritega. Aga kuna tema asjast eriti ei hoolinud, siis polnud ka meil eriti oluline. Ei hakanud igaksjuhuks Pekingi metrooga seiklema ning võtsime lennujaamast takso – taksojuht oli puha umbkeelne, ning kuna meie kaart hotelli kohta jättis soovida, siis helistas ja küsis järgi, kus hotell asub. Olin eelnevalt lugenud ka, et nad inglise keelt ei oska, ning et sisseistumine maksab 10 jüaani ja siis taksomeeter vaikselt tiksub. Eks papi otsustas proovida, et milliste turakatega on tegu, ja taksomeetrit käima ei pannud, ning üritas selgitada, et 140 läheb sõit meil maksma. Kuna teadsin, et kesklinnast lennujaama peaks sõit olema ca 75-100 jüaani, siis ma ikka koputasin sinna peale ja seletasin, et pangu aga tööle, mida ta ka lõpuks tegi. Peale mõningast seiklemist ja veelkord juhiste küsimist jõudsime hotelli juurde, ning taksomeeter näitas 82 jüaani. Hotell on sellises kohas, et pimedas küll väga ei julgeks – tänavalt eemal mööda kitast käiku ca 50 meetrit. Aga suureks plussiks on see, et asub sisuliselt kohe Keelatud Linna kõrval, ja hooned on siin poolajaloolise ehitusmoega, Hutongideks nimetatakse vist, hotellil on ilus talveaia moodi sisehoov klaasist katusega, ning sealt siis lähevad tuppa uksed. Tuba on väga kobe, 3 voodit, telekas, jne. Netist lugesime positiivseid arvustusi selle kohta, ning paha sõna ei saa küll öelda praegu.
Puhkasime hotellis pisut jalga ning siis võtsime kätte ja läksime Taevase Rahu väljakut ning Keelatud Linna vaatama. Ausaltöeldes olid mõlemad kerged pettumused – esiteks väljak on oluliselt väiksem, kui telekast tundub. Kuna tervet linna kattis (s)udu, siis oli üldmulje üldse kuidagi hall ning jahe ilm just ei soodustanud maadeavastamist. Küll aga käisime Keelatud Linna läbi, ning sealgi on piltidelt nähtud rikkalikud värvid puudu, mida võimendas kindlasti hall ilm. Kompleks ise on meeletult suur, kuid suhteliselt üksluine, vähemalt esialgu. Võimalik, et soojemal ajal on seal sees igasugust tegevust rohkem, ent hetkel tundus, nagu käiks ringiratast, väikeste variatsioonidega. Kõige vingem oli asja juures park, mis oli teiselpool linna otsas. Suvel, kui vesi voolab, on asi veel vingem ilmselt, aga praegugi jättis vägeva mulje. Kuna nähtavus oli suhteliselt piiratud, ei hakanud mäe otsa ronima, et saada kõrgelt pilti linna ulatusest, kuigi ilusa selge ilmaga võiks see väga vinge olla. Tulime siis ringiga tagasi otsides söögikohta, ning samuti käisime kaemas ühte kaubanduskeskust, lihtsalt huvi pärast. Lugesin ühes suhteliselt väikeses mobiilipoes 10 müüjat, mis kohe üldse ei tekitanud huvi sisse astuda, need lendaksid nagu raisakullid peale. Ostsime toidupoest kohalikku šokolaadi prooviks, ning tulime hotelli vaikselt tagasi.

Homme hommikul kell 6 läheb sõit kahe erineva Hiina müüri osa juurde, millest üks on restaureerimata ning teine on taastatud. See võtab ilmselt enamuse päevast, ning võibolla teeme õhtul veel väikese ringi, või siis ka mitte – Hong Kongis tuleb tegus päev ülehomme ning siis öö lennukis teel Sydneysse.
Lisan siis mõned pildid ja homme õhtul siis müürist ülevaade.

Se habla ingles: Traveling from Tallinn to Beijing through Copenhagen and London was quite an ordeal, especially because we wanted to get in some sightseeing before the night. We planned to make it to London’s main sights as well, but when we arrived at Heathrow, it was raining, and showers were ahead as well, so we decided that we could come back some other time and do it properly. When we got to check in to our flight to Beijing, all 3 of us had middle seats in different parts of the plane. Luckily, the self-check-in-machine could not finish the job for some reason, and the lady at the counter made a phone call and got us to sit together in the very last row. The flight itself was not bad, some mild turbulence, but nothing bothersome, and I myself actually got some good sleep in. The entertainment system has improved as well, this Boeing 777 had a complete VOD with play-rewind-fastforward functionality, a major improvement over the older large-screen flights with only a standard program. When we arrived in Beijing, it was soon evident that not many people speak English, and that includes taxi drivers. Ours didn’t turn on his meter and tried to tell me that it would cost 140 yuan, and when I insisted, we finally arrived at the hotel with a total of 82. The hotel is basically right next to the Forbidden City, and while at the end of a narrow alley, and not very appealing from the street, the room is very nice, and it has a nice courtyard, from where the rooms can be accessed. Having read several reviews, I knew what to expect, and it is a perfectly decent hotel, with 3 separate beds and a flat-screen TV. The area around the Forbidden City is called Hutong, I think, and basically it has somewhat historical architecture, if not in materials or actual building periods, but surely in the look of it.
After we had settled at the hotel, we went to visit Tiananmen Square and the Forbidden City. I must say that both were a bit underwhelming. The weather was foggy or smoggy, so that certainly is to blame somewhat, but the square was much smaller than the TV makes it look, and the city is not quite as colorful, and a bit monotonous with a bunch of similar buildings. Not much was going on in the courtyards, but I imagine it`s a bit more lively in the summer. The best part of the Forbidden City were the Imperial Gardens, which were nice now but probably even more so in the summer when the water is flowing.
When walking back to the hotel, we went to have a bite to eat and visited an upscale mall as well. I counted 10 salespeople in a small cell phone shop, all in uniform, not sure how many customers would fit in there.
I´m posting some pictures as well, and tomorrow morning at 6 we´re going to see two different sections of the Great Wall of China, one of which has been remodeled and the other one in its natural aging state. After that, we might look around some more, and try some local cuisine, and maybe call it an early night, since it`s on to Hong Kong on Saturday, and a night on the plane to Sydney awaits.
More impressions of Beijing and the Great Wall, including pictures, tomorrow.