London

Aga minule tõi jõulumees Londoni piletid. Olin vaid mõned korrad läbi lennanud, ümbermaailma reisi ajal ei hakanud ka mõneks tunniks linna tormama, nii et täitsa esimest korda. Üllatus ootas kohe lennujaamas, passikontrolli järjekord pikem kui Ameerikas tavaliselt. Õnneks liikus suhteliselt kiiresti, ja saime jooksuga ka kohe linna rongi peale. Ilm oli selline eht-inglaslik, ehk siis mitte just väga kiita. Sõitsime Stanstedist Liverpool Streetile, ja hakkasime siis oma elamist otsima. Peale väikest jalutuskäiku vabanesime oma kohvritest, ja jõudsime arusaamale, et Westminster Abbeysse sisse minekuks olime juba hiljaks jäänud, seega võtsime rahulikult väikse ampsu ja sõitsime metrooga kohale. Toimumas oli vist mingi taksojuhtide protest, igal juhul oli kirik ümber piiratud. Jalutasime siis siit- ja sealtpoolt, natukene pilte, ja poolkogemata avastasime ka parlamendihoone. Olin ju kunagi koolis neid asju õppinud, aga pilte muidugi meie raamatutes ei olnud. Kuna Big Ben oli remondis ja tellingutega kaetud, siis peab ütlema, et see oli vist kõige mannetuma mulje jätnud vaatamisväärsus, kuidagi hall ja mage. No pole hullu, jalutasime sealt edasi kuningannat vaatama, Buckinghami paleesse läbi St. James Parki. Imelikul kombel audientsile meid ei kutsutud. Telekas tundub palee igal juhul kuidagi suurem. Järgmine peatus Trafalgar Square, siis hakkas juba pimenema. Tegime seal väikse kohvi ja hakkasime tagasi korterisse sättima. Õhtul veel poest läbi ja kokkama.

Järgmisel hommikul oli ilm kobedam, paistis isegi päikest, ja meie seadsime sammud Towerisse. See oli vist kõige suurema wow-efektiga vaatamisväärsus seekord. Jalutasime niisama ringi, vaatasime Henry VIII voodit ja trooni, White Toweris raudrüüsid ja muidugi kroonijuveele. Peale seda suundusime Tower Bridge’i poole, saime mööda treppe üles jalutada ja kõrgel silla kohal läbi klaasi alla vaadata, samuti pärast all mootoreid vaadata, mis silda avavad. Teispool jõge on ankrus HMS Belfast, II MS aegne laev, mis oli ka vägagi huvitav, meil ju sellest ajast ainult allveelaev nähtaval. Siis jalutasime Shakespeare’i Globe’i teatrist mööda ja üle jõe St. Pauli katedraali vaatama. See on ka üks väga vinge koht, kuna pilte polnud lubatud siis ei hakanud pressima ka. Käisime ka treppe mööda üleval ära, sealt avanes päris kobe vaade linnale. Kuna valges juba üle linna vaade nähtud, käisime vahepeal õhtust söömas kodus, ja siis pimedas Lääne-Euroopa kõrgeima maja The Shardi 72. korrusele. Pimedas sai ka päris ägedaid vaateid, lisaks andis selline pool-lahtine lahendus ka teatud avarust, mida kinnises pilvelõhkujas ei saa.

Viimasel päeval viisime kohvrid lähedalasuvasse hotelli hoiule, ja läksime linna peale. Toimus mingi jooksuvõistlus, ja selgus, et bussituurid üldse ei sõida sealt kus peaks, ehk siis saime korralikus tuules jalutada järgmise sillani. Silla peal oli eriti tõsine tuul, alt risttänav ja pealt sild, vahepeal pidi küll päris pikali tõmbama.  Sealt saime bussi peale, ja tuli välja, et meil ikkagi enamus kohti nähtud. Äkki jäi bussijuht ühes peatuses seisma, võttis oma asjad, ja teatas, et tal tööpäev läbi, 20 minuti pärast tuleb teine juht, siis sõidab edasi. Me ei hakanud ootama, jalutasime Natural History Museumi poole. Täitsa juhuslikult möödusime Harrodsi kaubamajast, ostsime sealt vastast Elan Cafe’st väga maitsvaid koogikesi, olime veidi vihmavarjus, ja siis jõudsimegi muuseumisse. Metsikult rahvast, aga ilmselt võiks seal päevi ringi vaadata. Kõiksugu loomad, dinosauruste skeletid, vääriskivid jms. Kuna tahtsime veel Madame Tussaudsi jõuda, siis väga pikalt ei olnud. Jalutasime läbi Hyde Parki, ja jõudsime vist suhteliselt viimasel hetkel. Igal juhul sai Arnold nähtud ja pildistatud, osad olid küll oma näoga, osad mulle täiesti tundmatud reality-vms-staarid, ja osad ei olnud päris oma nägu. Jalutasime King’s Crossi jaama ja sealt metrooga tagasi. Vihma hakkas kallama, otsisime mingit huvitavat kohta söömiseks, kohalik pubi haises nii hullusti, et läksime hoopis türklaste restosse kebabi sööma, ja see oli kuradima hea. Siis võtsime asjad, rongijaamas selgus, et Stanstedi liinil oli mingi jama, mitu rongi tühistatud, aga õnneks oli just 1 minemas. Ööseks hotelli, ja hommikul vara lennuki peale.

Suurlinna kohta väga kobe koht, suhteliselt hästi uut ja vana seotud minumeelest. Ilusama ilmaga oleks ilmselt muljed ka veel paremad olnud. Parkide kohta ma mäletan, et tõsiselt haibiti raamatutes, minumeelest ei olnud midagi nii uhket. Üllatavalt puhas ka veel lisaks. Kindlasti võib tagasi minna, kohti vaadata küll ja veel.