Ja ongi käes viimane sihtkoht reisil. Bussireis Siem Reapist kestis 6 tundi, ja sai näha päris palju maaelu. Huvitaval kombel olid paljud majad postide peal, ei teagi, kas selle pärast, et ujutab vihmasel hooajal üle või siis jahutab kuidagi paremini. Mööda sõites nägime palju vesipühvleid ka, aga määrdunud bussiaken kahjuks ei andnud võimalust pilti teha. Ju siis tuleb uuesti tulla. Majade puhul oli huvitav see, et ükskõik kui lobudik maja ei olnud, siis esimene asi, mis blingiks tehti, oli trepp. Kuna polnud küsida kellegi käest, siis jääb see “it is not possible to know” lahtrisse. Kohale jõudes oli juba pime, ja läks ikka mõned minutid, kuni saime tuk-tuki meeste piiramisrõngast välja. Kuna jalutada oli ca 2km, siis peale 6 tundi bussis tundus ka seljakotiga suhteliselt mõnus. Jalutuskäik viis näiteks mööda USA saatkonnast, samas oli ka suhteliselt kehvema hügieeniga tänavaid. Hotelli jõudes oli kohe lobbys valge mees koos üles löödud kohaliku tütarlapsega, sealsamas oli lobbys ka ATM, aga järgmine päev oli ikka teisi külalisi ka näha, nii et päris tunni kaupa ilmselt ei renditud. Jälle standard pesu-ja-uued-riided ja siis jalutama. Käisime kuningapaleest mööda ja lihtsalt mingi ringi linna peal läbi parkide ja Mekongi kaldal, ja tagasi hotelli kõrvale restorani. Seal oli sakslasest omanik vist, ja menüü oli ka kohalik, lääne, saksa, prantsuse ja äkki veel mingiks alapealkirjaks jaotatud. Igal juhul oli söök täiesti tasemel, ja live muusika oli küll natuke vali aga mitte päris karaoke. Järgmisel hommikul magasime meie kaua (küll vahelduva eduga, kuna aknad ei ole sarnaselt Peruuga just eriti helikindlad), teised olid juba jõudnud linna peale ja muuseumisse minna. Me siis võtsime ka ette jalutuskäigu kohalikku suuremasse kaubanduskeskusesse, et veel viimased maitseained ja muud põnevat vaadata. Ilm oli päris soe, ähvardas küll pilvedega vihma isegi osaliselt, aga ei miskit. Linna peal ikka ehitatakse päris palju suuri maju, õnneks vastupidiselt Eestile tundub, et alumised paarteist korrust on ka parklat. Samas on ka üsna palju lobudikke suurte kõrval veel näha. Hotelli tagasi jõudes käisime kõigepealt all suures basseinis ja siis nautisime päikeseloojangut katusel. Viimaseks õhtusöögiks peilis J välja mingi India hotelli, mis ei olnud kaugel. Toit oli hea, teenindus väga tasemel, nüüd on vaja veel hunnik review’sid kirjutada, k.a. ka neile. Öösel viis buss meid lennujaama, kus selgus, et auto/bussiga ei saagi ukse ette sõita, ainult tuk-tukiga, ülejäänud oli alles kinni. Lennujaam tehti ka kella 4st lahti, ehk siis istusime kümnekonna teise inimesega lennujaama ukse ees pingil ja ootasime. Check-in võttis ka nii kaua aega, et väga midagi hüpata ei olnud ajaga, aga saime aegsasti ikka lennukisse. Bangkokis kiire söök ja Finnairi lennukile, seekord oli vähe uuem aparaat, millega oli mõnusam. Helsingis oli tõsisemat sorti turvakontrolli järjekord, ja peale seda lagunes seltskond Londoni ja Tallinna lendude vahel. Kui Helsingis päike ilusti paistis, siis Tallinnas enam sellist luksust polnud, ja olimegi päevaga 30 kraadi sooja ära kaotanud.
Phnom Penh
19/11/2018
Leave a reply
You must be logged in to post a comment.