Siit tuleb siis selle reisi kõige lühem postitus üldse. Põhjuseks asjaolu, et Ho Chi Minh Citys viibisime ainult õhtu ja öö. Lend sinna oli suhteliselt rappuv, õnneks sain magama jääda peale esimest tõsisemat turbulentsi. Kohale jõudes leidsime kiirelt oma nimega kodaniku, kes vedas meid autot ootama ja siis hakkasid omavahel midagi seletama, mis päädis mulle kätte torgatud mobiiliga. Selgus et me oma kompsudega ei mahu ikka 7-kohalisse autosse, ja orgunniti suhteliselt kiirelt suurem. Saigonis oli kohe sellist suurlinna vibe’i, hotell asus araablaste tänaval või linnaosas, ja tänaval möllas turg. Tegime kiire duši ja kuna juba tulles oli silm peale pandud mingile restoranile, siis hakkasime jalutama. Osad kohad panid juba uksi kinni, ja sealgi võeti meid vastu üsna kahtlevate nägudega, aga sisse saime. Menüüst osasid asju küll ei saanud, aga saadud sparglisupp ja tai karri olid tasemel. Tagasi tulles nägime iseseisvuspaleed, mille peal toimus valgus- ja lasershow, ja tundus et kuum kohtingukoht olevat – noorpaare rollerite peal oli ikka kümnetes. Peale väikest ringi turu peal ja enne seda tänaval silkavat rotti jõudsime tagasi hotelli. See oli täiesti kobe, Hoi Ani postitus valmis ja magama. Hommikul võttis bussijuht meid peale, ja läbi ummikute läks sõit Binh Minhi poole. Ka päevavalges andis sõit läbi Saigoni selline suvalise suurlinna tunde, kui näidataks pilti, siis ei pruugiks aru saada kus mandrilgi oleme. Jätkame siis järgmise postitusega juba Mekongi Deltast.
Leave a reply
You must be logged in to post a comment.