Cusco

Tuleb tunnistada, et Cusco külastamise ajaks oli korralik pingelangus ja väsimus juba sees, ja seetõttu oli ta võibolla vähemnauditav kui reisi alguses oleks olnud. Ühtlasi oli see üks esimesi kohti kus turiste igasuguste massaažide ja tuuridega peedistati tänava peal.
Hommikul korjati meid Ollantast bussi peale, ja tee peal käisime vaatamas, kuidas lõngasid looduslike värvidega värvitakse, sealt edasi Chinchero linnakest ja kirikut, ning siis sõitsime edasi Cuscosse. Seal vaatasime Sacsayhuamáni kompleksi, kus olid ka alles ainult varemed, aga avanes ilus vaade Cusco punastele katustele all orus. Kivitöö oli ka siin tipptasemel, nurgad sirged ja mõnekümnetonnised kivimürakad üksteisel nii vastas, et ei lükka hambaorki ka vahele. Läheduses Qenqos näidati meile palsameerimise lauda, kus tähtsamatel ninadel (ja ninadest) toimus palsameerimine. Ühtlasi tegime üle Cusco valvava Jeesusega pilti.
Linna sõites käisime muuseumis, kus oli näidatud, kuidas kivide ladumise tehnika töötas – osad olid Lego-stiilis nuppude ja aukudega, teisi sai omavahel siduda metallrõngastega. Siis jättis giid meid omapäi, sattusime veel teise muuseumi, kus olid aukudega pealuud – väidetavalt oskasid inkad ajuturset ravida ca 65%-se edukusega, mis arvestades selle aja meditsiini on ikka väga kõva sõna. Siis sai muuseumitest kopp ette, ja jalutasime niisama linna peal ringi, vaatasime veel mõned viimased kingid ja omale nipet-näpet poest.
Järgmiseks päevaks oli takso tellitud hotelli, kuid hakkas niimoodi sadama rahet, et tänavad olid täiesti valged ja liiklus mõni aeg seisis. Õnneks oli meil aega varutud ja lennujaamas probleeme ei tulnud.